Nädal 15. Eetika ja IT

Selle nädala ülesandeks on analüüsida ühe ettevõtte või organisatsiooni IT-eetikakoodekseid.

Selleks, et miski oleks väärtuslik, Eetikakoodeksiga antakse moraalne hinnang, milline käitumine on eetiliselt õige ja head ning millised mitte. Oma analüüsiobjektiks valisin Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (edaspidi ITL) eetikakoodeksi. Eetika keskseks mõisteks on väärtused ja moraal.

Analüüsitava eetikakoodeksi preambula kohaselt ITL liikmed tunnistavad ja kinnitavad püsivalt kohustust oma klientide, tarnijate ja avalikkuse ees müüa kõrgel kvaliteeditasemel tooteid ja teenuseid kindlaksmääratud ning üheselt mõistetavatel tingimustel, ajada oma äri eetiliselt, heas usus ja vastavalt seadusele ning rahvusvahelistele lepetele, seades klientide ja teenuste kasutajate rahulolu saavutamise oma peamiseks eesmärgiks. Preambula kohaselt eeldaks, et ITL mõtestaks lahti oma organisatsiooni ja liikmete põhiväärtused, mille poole nad püüdlevad ning mida nad soovivad omada ja au sees hoida. Lugedes koodeksit edasi, on meil hoopiski võimalik peatükis nr 1 tutvuda moraalsete normide asemel õigusnormidele omaselt vormistatud ITL liikmete kohustustega. Seejuures on  märkimisväärne, et antud peatüki 11 punkti algavad järgmise sõnastusega:

-          „liikmed vastutavad“ ühel korral;

-          „liikmed täidavad“ ühel korral;

-          „liikmetel on keelatud“ 2 korral;

-          „liikmed kohustuvad“ lausa 7 korral.

Kuigi selles peatükkis on viiteid IT eetikakoodeksile omastele infotehnoloogiaga seotud (sh intellektuaalse omandi ja eraelu puutumatus, turvalisus jne) dilemmadele, siis kasutatud sõnastust vaadates julgeksin pigem väita, et pigem on tegemist ühe organisatsiooni kodukorraga, mitte aga organisatsiooni põhiväärtusi koondava eetikakoodeksiga. Lisaks on peatükis nr 2 sätestatud menetluse kord, kuidas toimub eetikakoodeksi rikkumiste menetlus aukohtus ja ITL-i juhatuses. Samuti on ITL kehtestanud eetikakoodeksiga sanktsioonid, mida koodeksi rikkumise korral liikmete suhtes rakendatakse. Sellised normid on taaskord hoopis organisatsiooni kodukorra või siis põhikirja küsimus, mitte eetikakoodeksi sisu.

Lähtuvalt eeltoodust tekib küsimus, mis on antud eetikakoodeksi eesmärk. Samuti kas Eesti IKT katuseorganisatsioon üldse oskab pöörata tähelepanu oma valdkonna eetilistele probleemidele nii oma igapäeva tegevustes, omavahelises suhtlemises kui ka ühiskonnas tervikuna. Antud juhul tundub, et eetikakoodeks on koostatud eetikakoodeksi pärast. Seetõttu soovitaksin ITL-l oma eetikakoodeksit vaadata selle pilguga, kas kirja on saanud eetikakoodeksile omased heade tavade kirjapanek, ühtsustunde loomiseks põhiväärtuste sõnastamine jms.