IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid - Tiit Kirsipuu

Selle nädala ülesandeks on analüüsida ühte tarkvara arendus t ja ärimudelit mõne konkreetse projekti näitel. Tarkvara arendusemudeli analüüsiks valisin äriregistri. Äriregister on infosüsteem, mida peab Tartu Maakohtu registriosakond, kuid mille arendamise ja hoolduse eest vastutab Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK).  Äriregister koosneb mitmest alamsüstemist ning koondab endas andmeid kõigi Eestis registreeritud juriidiliste isikute kohta.  Äriregistris on kasutajal võimalik tasuta tutvuda ettevõtte B-kaardi, üldandmete ja maksuvõla infoga, teha päringuid nime, registrikoodi, asukoha ja tegevusala kohta, sisestada majandusaasta aruandeid, põhikirju, isiku- ja kommertspandi andmeid jne. Lisaks on võimalik tasu eest teha süsteemist päringuid.   Avaliku sektori IT arenduste lele on iseloomulik, et kasutatakse nö random arendusmudeleit. Üldjuhul, projekti ette valmistava lähteülesande, tehnilise kirjelduse ja ärianalüüsi koostamisel ning projekti lõpetamisel kasutatakse

Lugedes Eric S. Raymondi aastate jooksul täiendatavat kirjatükki  „Kuidas saada häkkeriks?“   avastasin ennast korduvalt mõttelt, et häkkerid kujutavad endast küll kindlat sotsiaalset gruppi ühiskonnas, kuid häkkerluse põhihoiakud on üle kantavad igasugu inimtegevusele.  Häkkerlusest rääkides ei saa me piirduda vaid erinevate tehnoloogiate valdamise kunstiga ja vastandumisega süsteemile. Häkkeriks saamise ja olemise kriteeriumiks on hoopiski käesoleval infoajastul inimese eetika ja tema motiivid. Häkkerid ise peavad neid tegelasi, kellele pakub lõbu arvutitesse sissemurdmine ja erinevat süsteemide kahjustamine „kräkkeriteks“. Autor ütleb tabavalt, et arvuti turvasüsteemide muukimise oskus ei tee veel kellestki häkkerit, nagu autoärandamise oskus ei tee inimesest autoinseneri. Pärishäkkerid peavad kräkkereid laiskadeks, vastutustundetuteks ja mitte eriti taibukateks, teisisõnu häkkerid teevad asju, kräkkerid lõhuvad neid . Häkkerite puhul on küll oluline infotehnoloogilised teadm

Selle nädala ülesandeks on kirjeldada kahte IT juhti, kes esindavad erinevaid juhitüüpe. Minu valikusse langesid Eesti IT visionäärid ja ettevõtjad Taavi Kotka ja Linnar Viik. IT ettevõtja Taavi Kotkas üllatas v eebruaris 2013. a  avalikust otsusega asuda erasektorist tööle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis IT-valdkonna asekantslerina. Ilmselt kõik me oleme seoses Taavi Kotkaga kuulnud Eesti e-residentsusest, nullbürokraatiast, tuhande euro reformist maksuametis vms projektist. Nende projektide kaalu ja eesmärke arvestades ühiskonnas on minu arvates tema puhul tegemist arengumootori ( change agent ) ja juhi ( leader ) tüüpi juhiga. Kärp Karpale aasta tagasi antud intervjuus ütles Taavi Kotka, et „Meil on ainult üks Eesti, mida paremaks muuta“ . Olles veel avalikus teenistuses poliitikute „tööriist“, ütles ta julgelt välja, et tänased elukutselised poliitikud on oma poliitkorrektsuse järgmisega minetanud soovi langetada riigile vajalikke otsuseid ning seeläbi võtta

Selle nädala ülesandeks on profileerida 2017. aasta eeldatavat Eesti IT profi. Professionaalsus on www.keeleveeb.ee määratluse kohaselt kitsamas mõistes kutseoskus ning argi mõistes ka meisterlikus. Laiemas mõistes tähendab ka seda, et „meister“ suudab oma oskused ja teadmised nö „kohale viia“, ehk sarnaselt ajaloolisele „meistrid-sellid-õpipoisid“ jaotusele ka teisi juhendada. Kui mõnekümne aasta  tagusel ajal omistati sageli patsiga tegelastele introvertset natuuri, siis tänase IT profi puhul peetakse erialaste teadmiste ja oskuste kõrval väga oluliseks ka distsipliini üleseid teadmisi ning isikuomadusi. Üsna tavaline on, et vallatakse mitut võõrkeelt, majanduse ja juriidika põhitõdesid, ollakse hea suhtleja ja esineja, ning osatakse oma teadmisi edasi anda. Tehnilise kompetentsi kõrval peetakse väga tähtsaks ka selliseid isikuomadusi nagu kohanemis- ja analüüsivõime, planeerimisoskus, hea eneseväljendusoskus, huvi täiendada pidevald oma teadmisi ja oskusi vms. Muutuste põh