Uus meedia (nr 3)

Eesti taasiseseisvumise järel oli üsna lihtne ainukese eestikeelse telekanali või paari suurema päevalehe vahendusel viia infot peaaegu kõigini ning auditooriumil seda igapäevaselt tarbida. Tänane infotehnoloogia areng ning interneti levik on aidanud meediamaastikku olulisel määral muuta. See on tinginud vajaduse uue olukorraga kohaneda ning toonud kaasa traditsioonilise meedia kolimise interneti ja seeläbi ka „uue meedia“ tekkimise. Uue meedia puhul peetakse silmas eeskätt internetti ning sellega seotud erinevaid uusi tehnoloogilisi lahendusi ja väljundeid. Kuigi iga uus on kunagi vana, siis meediast üldiselt rääkides on antud juhul selline eristus asjakohane. 

Naiivne on arvata, et uue meedia tekkimiseks piisab meediaväljaannetel endale internetis kodulehekülje loomisest ning seejärel hakata sinna üles laadima oma paberväljaannete materjale. Interneti kui meedia puhul kehtib võrreldes paberväljaannetega hoopis teine info esitamise loogika ning ka tehnoloogiliselt teisem lähenemine. Ka tarbijate jaoks on internetist lugemine teistmoodi kogemus, millega paljud ei tarvitsegi harjuda ja seetõttu jätkatakse klassikalise paberväljaande tarbimist.

Meile, tarbijatele on uus meedia atraktiivne, sest see võimaldab lisaks tarbimisele olla ka aktiivne osaline infole tagasiside andmisel. Läbi sotsiaalmeedia, nagu nt Facebook, Twiter vms, saab auditoorium aktiivselt osaleda ühiskondlikus arutelus ja kommunikatsioonis. Klassikalise meedia puhul oli tagasisidestamise võimalus auditooriumi jaoks märgatavalt piiratum.  Ehk, uus meedia pakub lisaks info tarbimisele ka võimalust seda lihtsamalt muuta ja juurde luua.

Kuigi Mart Laar väitis 2012. a et tema Facebooki konto (internet) sai täis, siis tegelikult puudub tänasel interneti infovoolul mahupiirang ning see toimub 24/7 katkestusteta. Interneti paisatava suure infotulva tõttu on tänasel auditooriumil järjest keerulisem selles orienteeruda ning eristada vajalikku infot suvalisest mürast. See omakorda toob kaasa auditooriumi sisust eemaldumise ning vaid pealkirjadele keskendumise. Lisaks on see toonud kahjuks kaasa ka info kvaliteedi languse, uuriva ajakirjanduse olulise vähenemise ning auditooriumi rahulolematuse ajakirjanduse kvaliteedi osas. Väljaanded peavad sõnumist endast olulisemaks klikkide arvu, mis on tugevalt seotud reklaami ning meelelahutusega. Üha tugevam meelelahutuse pealetung meedias ning tõsiselt võetava ajakirjanduse osakaalu märkimisväärne vähenemine on tänane tõsiasi ja tegelikult kurvakstegev. Olukorra lahenduseks on järjest enam vabatahtlikud aktiviseerunud ja loonud omaalgatuslikult uusi veebilehekülgi, blogisid vms, mis püüavad läbi kodanikualgatuse oma sõnumeid levitades tõsta üldist ajakirjanduse taset. Just interneti arenguga on meil kõigil tekkinud selline odav ja kiire materjalide avaldamise võimalus. Aga nagu iga kauba või teenusega, tuleb ka siin  arvestada, et avalikkuse tähelepanu saamiseks tuleb konkureerida paljude teiste sarnaste veebikeskkondadega.

Uue meedia tekkimine on loonud küll palju uusi võimalusi aga ka arvukalt probleeme. Üheks selliseks näiteks on Leedo vs Delfi kaasus, mille põhiküsimuseks olid sõnavabadus ja vihakõne. Kindlasti on uus meedia kasvatanud ka meedia turul konkurentsi, kuid mida ei saa meie väikse turu puhul pidada ülemäära suureks. Üldjuhul on see piirdununud võistlusega kes jõuab esimesena uudise avaldada ning uudise avaldamise järel hakatakse üksteist kopeerima. Infotehnoloogia areng võimaldab meil kõigil luua uut meediat. Näiteks, kui varasemalt peeti üritustelt otseülekannete teostamist ainult televisiooni pärusmaaks, siis täna teostavad on-line ülekandeid ka erinevad veebikeskkonnad ning Facebook-i või YouTube-i vahendusel saame me kõike seda juba ka ise teha.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et uue meedia tekkimisega on meil kõigil võimalik olla nii selle tarbijaks kui ka loojaks. See on muutnud riikidel ja meediamagnaatidel info üle kontrolli teostamise järjest raskemaks ning kasvatanud vabasõna levikut ühiskonnas. Erinevate infoallikate rohkus annab tarbijatele suurema valikuvõimaluse, kuid avab meedias ukse väga lihtsale pahatahtliku valeinformatsiooni levitamisele ja ühiskonnaga manipuleerimisele. Olgu selleks USA presidendi valimised või Eesti poliitmaastiku mudamaadlus.