Nädal 9. IT juhtimine ja riskihaldus

Selle nädala ülesandeks on kirjeldada kahte IT juhti, kes esindavad erinevaid juhitüüpe.

Minu valikusse langesid Eesti IT visionäärid ja ettevõtjad Taavi Kotka ja Linnar Viik.

IT ettevõtja Taavi Kotkas üllatas veebruaris 2013. a  avalikust otsusega asuda erasektorist tööle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis IT-valdkonna asekantslerina. Ilmselt kõik me oleme seoses Taavi Kotkaga kuulnud Eesti e-residentsusest, nullbürokraatiast, tuhande euro reformist maksuametis vms projektist. Nende projektide kaalu ja eesmärke arvestades ühiskonnas on minu arvates tema puhul tegemist arengumootori (change agent) ja juhi (leader) tüüpi juhiga.

Kärp Karpale aasta tagasi antud intervjuus ütles Taavi Kotka, et „Meil on ainult üks Eesti, mida paremaks muuta“. Olles veel avalikus teenistuses poliitikute „tööriist“, ütles ta julgelt välja, et tänased elukutselised poliitikud on oma poliitkorrektsuse järgmisega minetanud soovi langetada riigile vajalikke otsuseid ning seeläbi võtta vastutust ka riigi ja rahva tuleviku eest. Kõik me teame, et raha riigieelarvesse tuleb eeskätt läbi ettevõtluse. Poliitikud küll räägivad pidevalt majanduses (sh ka ettevõtluses) lisandväärtuse loomise vajadusest, aga iga-aastane eelarve planeerimine ja täitmine käib hoopis maksukoormuste tõstmisega. Taavi Kotka sõnul on tänase riigi probleemiks see, et riik ei näe end teenidusasutusena (loe ettevõttena), vaid ülemana ja kõrvalseisjana – sina, pööbel, ära mölise ja maksa makse.

Me võime võtta kasutusele uusi tehnoloogilisi lahendusi, aga kõige suurimaks ühiskonna takkistuseks on inimeste hoiakud. Poliitikute soov mitte eksida ja langetada vaid rahvale meeldivaid otsuseid tagab üldjuhul ka järgmistel valimistel edu, seetõttu ongi riigi juhtimine mugavustsoonis. Patiseisu tõttu liiguvad riigi tuleviku jaoks vajalikud otsused teosammul ning sisuliselt on tegemist on paigal tammumisega.

IT ettevõtja ja õppejõud Linnart Viiki on keskendunud peamiselt innovatsioonile ja selle juhtimisele ning uute ideede kasutusele võtmisele, seda nii ettevõtluses kui ka avalikus sektoris.  Tema sõnul tuleb kõik hullud mõtted kiiresti ära teha enne, kui mõistus pähe tuleb. Ettevõtlusele lisaks töötab ta õppejõuna Tartu Ülikoolis ning peab loenguid paljudes Euroopa ja USA kõrgkoolides.

Linnart Viiki peab ettevõtluse üheks probleemkohaks asjaolu, et Eesti ettevõttes ei mõõda innovatsiooni tulemuslikkust. Innovatsiooni tulemusel loodud uute toodete osakaal ettevõtte tooteportfellis ning netokäibes on pigem jäänud tagasihoidlikuks.

Oma tugevuseks peab ta võimet luua eimillestki midagi, tuues uute ideede juurde eri osalisi, olulisi oskusi, ja leida viise selle tiimi motiveerimiseks. Parimaks komplimendiks peab ta tudengeid, kes tulevad oma uudseid ideed esmalt temaga arutama ja analüüsima.

Minu hinnangul on Linnart Viiki puhul tegemist treener/juhendaja (coach) ja mentor/õpetaja (mentor) tüüpi juhiga, kellel on valmisolek viia ellu enda ja teiste ideesid, muuta nende abil maailma ning saada juurde kogemusi.

Kui Taavi Kotka peab vajalikuks IT haridusse investeerimist, siis Linnart Viik on selle investeeringute realiseerija ning seeläbi ettevõtluses lisandväärtuse loomise eeldus. Teisisõnu ettevõtja saab lõigata neid vilju, mida külvab õppejõud. Mõlemad juhid väärtustavad nii oma meeskonda kui ka perekonda, ehk julgust võtta sotsiaalset vastutust. Kui inimestel on kodus asjad korras, siis saadab ka tööl neid edu ja õnnestumised.