Nädal 11. Arendus- ja ärimudelid

Selle nädala ülesandeks on analüüsida ühte tarkvara arendust ja ärimudelit mõne konkreetse projekti näitel.

Tarkvara arendusemudeli analüüsiks valisin äriregistri. Äriregister on infosüsteem, mida peab Tartu Maakohtu registriosakond, kuid mille arendamise ja hoolduse eest vastutab Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK).  Äriregister koosneb mitmest alamsüstemist ning koondab endas andmeid kõigi Eestis registreeritud juriidiliste isikute kohta.  Äriregistris on kasutajal võimalik tasuta tutvuda ettevõtte B-kaardi, üldandmete ja maksuvõla infoga, teha päringuid nime, registrikoodi, asukoha ja tegevusala kohta, sisestada majandusaasta aruandeid, põhikirju, isiku- ja kommertspandi andmeid jne. Lisaks on võimalik tasu eest teha süsteemist päringuid.  

Avaliku sektori IT arendustelele on iseloomulik, et kasutatakse nö random arendusmudeleit. Üldjuhul, projekti ette valmistava lähteülesande, tehnilise kirjelduse ja ärianalüüsi koostamisel ning projekti lõpetamisel kasutatakse waterfall mudelit. Mudeli valik on peamiselt tingitud kehtivast seadusandlusest ja erinevatest asutuse sisestest kordadest tulenevatest nõuetest, mille järgimine on möödapääsmatu. Iga etapp viiakse lõpule enne, kui järgmise juurde asutakse. Nii on see ka RIK-i puhul. Arendustegevuse enda puhul (disain, arendus, testimine, hooldus) kasutatakse RIK-s seevastu agiilseid mudeleid. Erinevate projektide puhul on rakendatud ka erinevaid mudeleid, nii scrumi ja kanbani kui ka nende segu – scrumbani.

Rakendatavate mudelite valik sõltub paljuski projekti iseloomust ning ajaraamist, kas ja kui ajakriitiline projekt on. RIK-i puhul tuleks eristada majasisest arendust, mis on puhtalt agiilne ning majavälist arendust, mis on waterfalli ja agiilsete mudelite segu.

Tarkvara ärimudeli analüüsimiseks valisin Eesti Euroopa Liidu eesistumisega seotud 250 kohtumise haldamiseks loodud Delegaatide inforuum-i (ingliskeelse nimetusega Presidency Gateway )rakenduse, mille peamiseks eesmärgiks oli paberivaba eesistumise võimaluse loomine. Varasemate eesistumiste puhul saadeti delegaatidele kohtumise informatsioon ja materjalid e-posti teel ning kohtumise ajal anti kätte prinditud  dokumentidega mapp. Eesti eesistumiseks võeti eesmärgiksi suunata delegaate kasutama selleks spetsiaalselt loodud rakendust ning jagada  pabermappe materjalidega võimalikult vähe.

Nagu valdav enamus kaasajal arendatud avalikke infosüsteeme on vabavaralised, siis ka antud rakenduse puhul on rakendatud Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsentsi (EUPL), mis võimaldab ka teistel Euroopa Liidu liikmesriikidel  (järgmistel eesistujatel) kasutada Eestis arendatud rakenduse lähtekoodi tasuta. Vabakasutuse üks peamisi argumente on, et maksumaksjal peab olema võimalus kasutada tema raha eest loodud lähtekoodi tasuta.