Nädal 14. Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Selle nädala ülesandeks on analüüsida ühte IT-turvariski ning meetmeid, mida võtta selle riski maandamiseks tarvitusele. Minu valikusse langesid e-kirja pettused. Klassikalisemaks e-kirjade pettuste näiteks on nö Nigeeria e-kirjad, millega püütakse nii inimestelt kui ka ettevõtetelt raha välja petta.

Kuulsatele Nigeeria kirjasõpradele lisaks tasuks taustaks teada, et Nigeeria riik on oma 191 miljoni elanikuga rahvaarvult Aafrika suurim ja maailma 7. riik, ning pea 40% selle riigi elanikkonnast on kirjaoskamatud. Lisaks oli meil eelmisel kuul Nigeeriaga seonduvalt võimalik Eesti Expressi vahendusel lugeda Eesti tarkvaraarenduse ettevõtte Nortali uskumatust ja kummalisest kogemusest selle riigi rahandussüsteemi korrastamise kohta. Nimelt aitas Nortal Nigeeria rahandussüsteemis juurutada A4 mõõdus kaustikutes peetud arvepidamise asemel eestlaste poolt loodud IT-süsteemi.

Petukirjade puhul me kõik arvame, et selliste keeleliselt kehvasti kirjutatud petukirjade lõksu ei tohiks keegi meist langeda, samas tegelikkuses tuleb aeg-ajalt ikka ette olukordi, kus inimesed jäävad kelmide lubadusi uskuma või hõlptulu lootuses langevad pettuste ohvriks. Kui varasemalt on sellistele õngitsevatele petukirjadele olnud omane vilets keelekasutus, siis viimasel ajal on petukirjad koostatud juba palju paremas keeles, mis muudab  pettuse avastamise palju raskemaks. Näiteks teavitas Riigi Infosüsteemi Amet hiljuti avalikkust juhtumist, kus e-kirjad olid välja saadetud justkui ettevõtte enda juhtide poolt ning milles paluti raamatupidajal kiirelt ära tasuda „unarusse“ jäänud arved. Need kirjad annavad küll kinnitust sellele, et Google translate pakub järjest parema kvaliteediga tõlketeenust, kuid samas teisest küljest muudab see hea töövahend arvuti kasutaja jaoks pettuste tuvastamise järjest keerulisemaks. Lisaks tuleb arvestada ka sellega, et kelmid püüavad järjest enam matkida meie igapäevaseid tegevusi, mille tulemusel tunduvad kirjad esmapilgul üsna usutavad ja reaalsele olukorrale vastavad.

Selliste riskide maandamiseks on oluline tõsta arvuti kasutajate üldist teadlikkust arvutimaailmas toimuvast. Üheks võimaluseks on seonduvatel koolitustel osalemine. Lisaks tasub ka ise täiendavalt uurida juurde, sest igaüks võib meist valvsuse kaotamise korral langeda kelmide ohvriks. Tavakasutajale kehtib jätkuvalt soovitus, mitte avada kahtlase sisuga e-kirju ega selle manuseid, mis võivad lisaks pettusele sisaldada ka viiruseid. Ettevõtete puhul on võimalik rakendada kasutajatele ülalpool viidatud koolitusi ning tööprotsessidele kontrollreegleid, millede järgimine võimaldab avastada selliseid pettusi.

Ennetamisel on väga oluline roll riiklikel järelevalveasutustel, kes peaksid uute petuskeemide ilmnemisel viivitamata teavitama avalikkust, mille eest ennast kaitsta tuleks. Selliste pettuste eest peavad ennast kaitsma nii ettevõtted ja asutused kui ka igaüks meist arvuti tavakasutajana, sest arvutikelmus ei vali endale ründeohvreid.